Drums Maker: Drum simulator

Analüüsis AppCompare

Kui tahan telefonis trummimängu proovida ilma päris komplekti üles seadmata, on Drums Maker: Drum simulator üks neist mängudest, mille juurde on lihtne tagasi tulla. See on muusikamäng, mille keskmes on oma trummikomplekti loomine ja helidega mängimine. Minu jaoks ei püüa see asendada päris trummitundi, vaid annab kiire võimaluse rütmi katsetada, sõrmedega lööke harjutada ja telefoni kasutada väikese virtuaalse trummikomplektina.

Rakenduse arendaja on TPVapps ning mäng on tasuta. Seda on alla laaditud üle miljoni korra, mis näitab, et tegemist ei ole täiesti nišitoote või juhusliku katsetusega. Samal ajal tasub populaarsust võtta pigem märgina, et kontseptsioon on paljudele arusaadav, mitte automaatse kvaliteedigarantiina. Mina hindan siin eelkõige seda, kui kiiresti saab mängu avada, helidega tutvuda ja aru saada, kas puutetundlik trummimäng sobib minu käele ning kannatusele.

Kui hindan seda mängu igapäevase telefoni kasutuse seisukohalt, on oluline küsimus ka see, kas see sobib pigem lühikesteks proovimisteks või pikemaks harjutamiseks. Minu arvates on selle kõige loomulikum roll kiire katsetus: avan mängu, proovin rütmi ja otsustan ise, kas tahan jätkata. Kui otsin pikaks sessiooniks kindlat harjutusplaani, pean selle endale ise looma.

Kuidas Drums Maker töötab ja kellele see sobib

Esimesel kasutamisel on kõige tähtsam mõtteviisi muutus: see ei ole traditsiooniline tasemepõhine mäng, kus liigun kindlate ülesannete, tegelaste või lugude kaudu lõpuni. Pigem on see mänguline muusikavahend. Ekraan muutub virtuaalseks trummikomplektiks ning minu ülesanne on leida mugav viis erinevate löökide ühendamiseks. Selline ülesehitus sobib inimesele, kes tahab kohe tegutseda, mitte läbida pikka õpetust.

Igapäevases kasutuses võiks olukord olla näiteks selline: ootan bussi, mul on mõni minut vaba aega ja tahan teha midagi aktiivsemat kui lihtsalt uudiste vaatamine. Ava mäng, proovin mõnda lihtsat rütmi, vahetan löökide järjekorda ning sulgen selle, kui sõit saabub. Sellise lühikese kasutuse puhul töötab rakendus paremini kui mahukas muusikaprogramm, mis nõuaks projektifaili, seadistamist ja rohkem keskendumist.

See võib sobida ka algajale, kes tahab aru saada, kas trummide põhimõte üldse huvitab. Puuteekraan ei anna küll pulkade, pedaali ega päris trummikere tunnet, kuid see lubab harjutada üht olulist asja: rütmilist mõtlemist. Kui proovin hoida ühtlast põhirütmi ja lisan sellele väikeseid muutusi, saan üsna kiiresti aru, kas mulle meeldib selline tegevus või mitte.

Minu soovitus on alustada väga lihtsast mustrist, mitte proovida kohe kiiret ja keerulist mängu. Hoian ühe käega põhirütmi ning kasutan teist kätt üksikute lisalöökide jaoks. Nii saan paremini aru, kas probleem on minu ajastuses, ekraani paigutuses või selles, et virtuaalne komplekt ei reageeri minu mängustiilile piisavalt mugavalt.

Tasub enne valimist lugeda

---

Xiaomi ilmarakendus aitab päeva planeerida, kuid kogukonda ei loo

PLAYit leiab telefonist peaaegu iga video, kuid mugavusel on hind

TikTok Lite viib lühivideod väiksema andmekuluga kaugemale

Prime Video võit sõltub sellest, mida vaataja telefonis leiab

Moovit ei juhi busse, kuid mõjutab seda, kuidas linnas liigume

Nädala valik: Microsoft 365 Copilot aitab tööga kiiremini alustada

---

Muusikamängude seas on see lähenemine üsna otsene. Rütmimängud, kus tuleb noote õigel hetkel tabada, annavad tavaliselt selgema eesmärgi ja tagasiside. Muusikarakendused, mis võimaldavad heliradu salvestada või kihiti ehitada, pakuvad rohkem loomingulist sügavust. Drums Maker asub nende kahe vahel: see on vabam kui punktide tagaajamine, kuid lihtsam kui päris produktsioonitööriist.

Helid, paigutus ja puuteekraanil mängimine

Rakenduse peamine mõte on oma trummikomplekti helidega katsetamine. Praktikas sõltub kasutuskogemus väga palju sellest, kuidas ekraanil olevad osad minu sõrmede alla jäävad. Telefonide suurused on erinevad ning see, mis tundub ühel ekraanil mugav, võib teisel muutuda kitsaks või ebatäpseks. Seetõttu ei tasu hinnata mängu ainult esimese paari löögi põhjal.

Mina soovitan enne pikemat proovimist telefoni käes hoida nii, nagu seda päriselt kasutaksin. Kui telefon on laual, saan mõlemat kätt vabamalt kasutada, kuid seadme puudutamine võib seda nihutada. Kui hoian seda käes, on liikumine lihtsam, kuid osa ekraanist võib jääda peopesa või sõrmede varju. See on väike, kuid oluline töövoo küsimus, mida lühikirjeldus ei näita.

Kasulik on ka mängida mõõduka tempoga ja jälgida, millised löögid tunduvad loomulikud. Kiirete järjestikuste puudutuste puhul ei ole probleem alati helis; vahel on süüdi sõrmede liikumine, ekraani suurus või telefoni asend. Kui tahan rütmi õppida, alustan aeglaselt ja suurendan kiirust alles siis, kui iga löök tuleb tahtlikult. Nii väldin olukorda, kus lihtsalt puudutan pinda kiiresti, kuid ei loo tegelikult kontrollitud mustrit.

Helide kvaliteet on siin tähtis, sest virtuaalse trummikomplekti väärtus sõltub sellest, kas löögid tunduvad eristatavad ja motiveerivad. Samas ei muuda telefon mängu päris akustiliseks komplektiks. Kõlarite kvaliteet, hilinemise tunne ja puuteekraani reaktsioon mõjutavad tulemust rohkem kui tavalise trummikomplekti puhul. Kui tahan väga täpset ajastust või loomulikku dünaamikat, sobib spetsiaalne MIDI-kontroller või päris elektrooniline komplekt paremini.

Praktiline nipp on kasutada kõrvaklappe juhul, kui telefoni kõlar ei anna löökidele piisavalt selgust. See ei paranda puuteekraani füüsilist tunnetust, kuid võib aidata mul eristada, kas mängin rütmi ühtlaselt või kuhjuvad helid üksteise peale. Samuti on kõrvaklapid viisakam valik avalikus kohas, eriti kui kavatsen sama mustrit mitu korda järjest korrata.

Kui tahan aru saada, kas mängu tempo sobib mulle, ei alusta ma kohe kõige tihedama rütmiga, mida sõrmed välja veavad. Teen kõigepealt lühikese katse, kus korduvad samad löögid, ja kuulan, kas heli tuleb iga puudutusega piisavalt selgelt esile. See eristab kahte levinud pettumuse põhjust: kas ma ise kaotan rütmi või ei sobi ekraanil mängimine minu käe ja seadmega. Katse ei anna laboratoorset mõõtmist, kuid aitab teha ausama otsuse kui mõni juhuslik kiire toksimine.

Kas mängus tekib surve edasi liikuda?

Drums Makeri puhul ei tunne ma sama tugevat edasiliikumise survet nagu mängudes, mis ehitavad kogu kogemuse üles punktidele, eludele, järjestikustele võitudele või ajapiirangutele. See võib olla suur pluss, kui tahan muusikat teha omas tempos. Samas tähendab vabam ülesehitus ka seda, et pean ise endale eesmärgi looma. Kui otsin pidevat tasemete avanemist ja selget võidutingimust, võib kogemus tunduda liiga avatud.

Minu jaoks töötab kõige paremini väike isiklik harjutuskava. Näiteks proovin esmalt hoida ühtlast põhirütmi, seejärel lisan ühe muutuse ning lõpuks vahetan mustri tagasi algseks. Selline harjutus muudab juhusliku toksimise teadlikumaks. See on ka hea viis hinnata, kas mäng pakub mulle pärast esmast uudishimu veel midagi või kaob huvi kiiresti.

Kui mängin koos sõbraga, ei pea võistlus tähendama mängu enda punktitabelit. Võime kordamööda sama rütmi jäljendada või otsustada, kumb suudab hoida pikemalt ühtlast mustrit. See kasutusviis sobib eriti lastele, kellele meeldib helidega katsetada, kuid kes ei vaja keerulist mängureeglistikku. Vanusepiirang PEGI 3 toetab seda, et mäng sobib ka väga noorele kasutajale, kuigi väikelapse puhul sõltub sobivus ikkagi täiskasvanu juhendamisest ja seadme kasutamise reeglitest.

Oluline on mõista, et tasuta allalaadimine ei tähenda tingimata täiesti kuluvaba kasutuskogemust. Rakenduses on Play kaudu arveldatav rakendusesisene ost hinnaga 1,19 eurot. Enne kinnitamist tasub vaadata, mida ost täpselt avab või muudab. Ma ei peaks õiglaseks lubada ostu lihtsalt harjumusest või eeldada, et see on vajalik põhifunktsiooni kasutamiseks.

Siin on minu hinnang kulutamisele üsna lihtne: kui tasuta osa pakub mulle piisavalt mänguruumi, ei ole põhjust maksta ainult sellepärast, et rakendus näitab ostuvõimalust. Kui tasuline element eemaldab konkreetse takistuse, mida ma päriselt kogen, saan otsustada selle tegeliku väärtuse põhjal. Mõistlik on hoida ostuotsus eraldi mängu esmasest proovimisest, mitte teha seda kohe esimesel avamisel.

Õiglus, tasulised elemendid ja võrdlus alternatiividega

Muusikamängu puhul ei mõõda ma õiglust samamoodi nagu võistluslikus mitmikmängus. Küsimus ei ole niivõrd selles, kas keegi ostu abil teistest tugevamaks muutub, vaid selles, kas tasuta kasutaja saab põhilist trummimängu ausalt proovida. Oluline on vahe mängulise põhitegevuse ja võimaliku lisaväärtuse vahel. Kui saan tasuta aru, kuidas virtuaalne komplekt töötab, on mul ostu suhtes rohkem kontrolli.

Võrreldes tavalise rütmimänguga annab see vähem välist motivatsiooni, kuid rohkem vabadust. Ma ei pea tingimata ootama ette antud noote ega jälgima kindlat rada. See sobib mulle siis, kui tahan ise rütmi kujundada. Teisalt on rütmimäng parem valik inimesele, kes vajab selget tagasisidet, täpset tabamisakent ja järjest raskemaid väljakutseid.

Võrreldes muusikaproduktsiooni rakendusega on Drums Maker palju kiirem. Ma ei pea õppima mitut tööriistariba ega mõtlema salvestamise, miksimise ja ekspordi peale. Selle eelise hindan eriti telefonis, sest väike ekraan ei ole keerulise helitöö jaoks alati mugav. Puuduseks on see, et loominguline ulatus jääb kitsamaks: kui minu eesmärk on valmis loo ehitamine, vajaksin tõenäoliselt teistsugust rakendust.

Võrreldes päris elektroonilise trummikomplektiga on telefoniversioon kaasaskantavam, kuid füüsiline tagasiside on palju nõrgem. Päris padjad annavad käele löögi vastuse ning võimaldavad paremini harjutada liikumist. Drums Maker sobib pigem rütmiideede, ajaviite ja esmase huvi kontrollimiseks kui täieõiguslikuks asenduseks inimesele, kes valmistub trummitunniks või esinemiseks.

Õigluse seisukohast on minu jaoks positiivne, et ostu hind on nähtav, mitte ebamäärane lubadus tulevasest kulust. Samal ajal ei tee madal hind ostu automaatselt vajalikuks. Kui mängu tasuta osa täidab minu eesmärgi, jätan ostu tegemata. Kui tahan rakendust pikemalt kasutada ja tasuline võimalus lahendab minu jaoks konkreetse piirangu, saan seda kaaluda ilma, et peaksin mängu võistlusliku eelise pärast maksma.

Üks praktiline viis alternatiive valida on mõelda, mida ma tahan pärast mängimist saavutada. Kui tahan lihtsalt paar minutit rütmi toksida, on siinset lihtsat lähenemist raske keerulise helitööriistaga asendada. Kui tahan kuulda, kas suudan kindlat lugu või mustrit õigesti järgida, on eesmärgipõhine rütmimäng mõistlikum. Kui soovin aga ideed hiljem salvestada ja edasi töödelda, tasub kohe valida rakendus, mis on selleks loodud, mitte loota, et mäng asendab stuudiot.

Versioon, seadmed ja need küsimused, mis enne paigaldamist tekivad

Praegune versioon on 4.9 ning rakendus töötab Androidi seadmetes alates versioonist 6.0. See teeb selle kasutatavaks ka vanemates telefonides, kuigi tegelik mugavus sõltub ikkagi ekraani suurusest, puutetundlikkuse täpsusest ja heliväljundist. Mina ei eeldaks ainult operatsioonisüsteemi miinimumi põhjal, et iga vana seade pakub sama sujuvat kogemust kui uuem telefon.

Kas seda saab kasutada ilma muusikateadmisteta? Jah. Ma ei pea tundma nootide nimetusi ega oskama trumme päriselt mängida, et alustada. Kasulik on vähemalt aru saada, et rütm vajab ühtlast pulssi, kuid selle saab õppida katsetamise käigus. Kui minu eesmärk on lihtsalt helidega mängida, saan alustada kohe; kui tahan harjutada kindlat žanri või tehnikat, pean ise rohkem struktuuri juurde looma.

Kas see sobib lapsele? PEGI 3 märge näitab, et sisu on mõeldud väga laiale ja noorele kasutajale. Mina jälgiksin siiski seadme kasutamise aega ning räägiksin lapsega enne läbi, et rakendusesisene ost ei ole mängu kohustuslik osa. See on praktilisem kui keelata kogu rakendus lihtsalt ostuvõimaluse olemasolu tõttu.

Kas ost on vajalik? Minu soovitus on sellega mitte alustada. Esmalt kasutaksin tasuta võimalusi nii kaua, kuni saan aru, kas puuteekraanil trummimäng pakub mulle päriselt rõõmu. Alles siis vaataksin 1,19 euro suurust Play kaudu tehtavat ostu kui võimalikku lisaväärtust, mitte sissepääsupiletit.

Kas see sobib muusika tegemiseks? Sobib ideede visandamiseks ja rütmi katsetamiseks, kuid ma ei valiks seda ainsa tööriistana, kui tahan valmis lugu salvestada, töödelda ja jagada. Selle tugevus on vahetu mängitavus, mitte täielik stuudiofunktsioonide komplekt. See eristus aitab vältida pettumust pärast allalaadimist.

Kas see on parem kui rütmimäng? See sõltub sellest, mida ma otsin. Kui tahan ise lööke valida ja vabalt proovida, eelistan seda. Kui vajan selget ülesannet, punktisüsteemi ja järjest kasvavat raskust, valiksin pigem klassikalise rütmimängu. Kui tahan õppida päris trummitehnikat, investeeriksin hoopis füüsilisse harjutuslahendusse või juhendatud õppesse.

Veel üks küsimus puudutab seda, kas mäng sobib pikaks kasutamiseks. Mina näen seda eelkõige lühikeste katsetuste vahendina, kuid pikem proovimine võib olla nauditav, kui sean endale ise väikese ülesande. Näiteks võin hoida sama põhirütmi, lisada vahele ühe muutuse ja seejärel püüda algse mustri juurde naasta. Ilma sellise enda seatud sihita võib vaba mängimine muutuda korduvaks, eriti kui ootan mängult uut sisu või pidevat edenemist.

Üks vähem ilmne kompromiss on see, et vabadus võib muuta mängu korraga nii rahulikuks kui ka ebamääraseks. Ma ei pea kartma läbikukkumist, kuid samal ajal ei sunni miski mind paremaks saama. Seetõttu soovitan kasutajal enne avamist otsustada, kas ta tahab lõõgastavat helikatsetust, rütmi harjutamist või võistluslikku kogemust. Sama rakendus võib nende kolme eesmärgi puhul tunduda täiesti erinev.

Minu lõplik hinnang kasutamise usaldusväärsusele

Drums Maker on kõige tugevam siis, kui ma suhtun sellesse kui kaasaskantavasse virtuaalsesse trummikomplekti, mitte kui täielikku muusikaõppe- või produktsioonisüsteemi. TPVapps on loonud mängu, mille idee saab kiiresti selgeks: avan, puudutan ekraanil olevaid trummiosi ja hakkan rütmi otsima. See madal sisenemisbarjäär on põhjus, miks ma soovitaksin seda inimesele, kes tahab muusikaga mänguliselt tutvust teha.

Minu hinnangut toetab ka selle kasutajaskonna suurus: mängul on umbes 1,7 tuhat hinnangut ning keskmine hinne on 4,3. Need näitajad annavad mõistliku esmase signaali, kuid minu jaoks on tähtsam see, kas rakendus sobib konkreetse kasutaja eesmärgiga. Kõrge kasutatavus ei muuda puuteekraani päris trummiks ning mängu lihtsus võib mõnele inimesele olla eelis, teisele aga piirang.

Arvustuste arvust rääkides on neid üle kuuesaja, kuid ka suur tagasisidehulk ei ütle igaühele, kuidas mäng just tema telefonis tundub. Minu jaoks on usaldusväärse proovimise juures tähtis alustada rahulikult, jälgida telefoni kuumenemist või reageerimise muutumist pikema kasutuse ajal ning lõpetada, kui seade või käsi väsib. Need on üldised kasutusmärkid, mitte lubadus, et kõik seadmed käituvad ühtemoodi.

Ma soovitaksin seda eelkõige algajale, lapsevanemale, kes otsib PEGI 3 märgisega muusikalist ajaviidet, või täiskasvanule, kes tahab lühikeste pauside ajal rütmi katsetada. Samuti sobib see ideede visandamiseks enne päris pilli juurde asumist. Ma ei soovitaks seda ainsa lahendusena inimesele, kes vajab täpset tehnikatreeningut, professionaalset salvestust või tugevat võistluslikku progressi.

Minu praktiline kasutussoovitus on lihtne: testi esmalt telefoni laual ja käes, proovi aeglast põhirütmi, kuula helisid kõrvaklappidega ning ära tee rakendusesisest ostu enne, kui tead, millist konkreetset lisaväärtust vajad. Nii saad ausalt hinnata, kas probleem on mängus või lihtsalt sinu seadme ja mänguasendi kombinatsioonis.

Kokkuvõttes on see tasuta muusikamäng, mille väärtus tuleb vahetust ja pingevabast katsetamisest. Selle 4.9 versioon, Androidi 6.0 miinimumnõue ja üle miljoni installi teevad sellest kergesti proovimist väärt valiku, kuid mitte universaalse vastuse kõigile trummihuvilistele. Usaldusväärne valik on see siis, kui otsid kiiret virtuaalset rütmipinda, mitte päris trummikomplekti asendust. Mina jätaksin selle telefoni alles just nendeks hetkedeks, mil tahan mõne minutiga rütmi sisse saada ilma suurema ettevalmistuseta.